Kultuur on võtmetegur, mis annab soodsad tingimused inimestele maksimaalset väljundit pakkuva töökeskkonna loomiseks ning loob raamistiku, milles organisatsioonid saavad mõistlikult suunata oma ressursse maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. See ettevõtte „pehme” pool selgitab sageli, mis eristab edukamaid ettevõtteid nendest, kellel nii hästi ei lähe. Edukaimad ettevõtted panevad suurt rõhku äritegevuse, organisatsiooni, strateegia, inimeste ja kultuuri arendamisele, et saavutada maksimaalne ühilduvus ja omavaheline seotus, mis viib parimate tulemusteni.
Erinevuste käsitlemine
Erinevate kultuuride tavad tunduvad tihti „ebanormaalsed”, eriti kõrvaltvaatajale, kelle kultuuriruumis on need võõrad. Selles ei ole tegelikult midagi imelikku. Enamik inimesi peab nende jaoks tundmatut käitumist kummaliseks, sageli alateadlikult. Igaüks teeb seda teatud määral ning see on täiesti normaalne reaktsioon olukorras, kus nähakse midagi ebatavalist, mis erineb pealtvaataja vaadetest ja uskumustest. Asjad võivad valesti minna siis, kui põhirõhk langeb kultuuridevahelistele erinevustele. Mitte ükski kultuur ei ole parem ega väärtuslikum lihtsalt selletõttu, et selle tunnusjooned taanduvad teatud siltide alla. Erinevustega toimetulemise ja üksteise mõistmise saavutamise võtmeks on arusaamine ja tunnistamine, et mõned kultuurid on tõepoolest erinevad ning selles ei ole midagi halba.
Hollandlane vs. jaapanlane
Lihtne ja veidi kulunud näide on kohtumine rahvusvahelise kliendiga – lähenemisviisid on kultuuride lõikes erinevad. Mõtle kohtumisele stereotüüpse hollandlasega, kes tõenäoliselt alustab kaebusega mingi välise teguri teemal, nagu ilm või ühistransport. Samuti on väga tõenäoline, et ta on suheldes väga otsekohene. See võib mõjuda ebaviisakalt ning võite isegi tunda, et teid rünnatakse. Kuid nad ootavad, et ka teie olete nendega väga otsekohene.
Täieliku vastandina sellele on Jaapan, mille kultuuriruum on kinnine ning otsekohesust esineb harva. Kui küsite jaapanlaselt suletud küsimuse, siis tihtipeale on vastuseks „jah”. Isegi kui ta tahaks öelda „ei” või tegelikult mõtleb „võib-olla”. Jaapani kultuuris suudab enamik inimesi nendel vastustel vahet teha (ära küsi, kuidas). Mis puudutab kultuuridevahelist suhtlust, siis eelmainitu on tihti vääritimõistmise põhjuseks.